Puu

Kui tahad olla puu aga sa oled valinud valede uskumise, siis saab sinust väänkasv, kes end sätib ümber teiste tõdede. Sa võid olla isegi ilus, sa võid olla painduv ja tugev ja ravitseda teisi, kuid sul puudub kese, et olla puu ja paljud näevad sinus nuhtlust.
Kui tahad saada puuks aga sinust on saanud juba väänkasv, siis sa pead end lahti rebima teiste tõdede ümbert ja lamama pikka aega abitult maas, kuni sinu kasvud saavad tõusta, endasse uskudes ja koos omasugustega võsa moodustada. Sa oled peaaegu iseseisev, omasuguste seltsis, ja nendele toetudes, neid ise toetades. See on ülendav tunne. Aga sa pole veel puu.
Kui sa ikka tahad saada puuks, kuigi teiste toel on võsasgi hea, siis tuleb teha veel julgem jõupingutus, nüüd juba paljude meelest täiesti põhjendamatu. Sa otsustad ja hingad sügavalt sisse, rebid oma juured võsast ja lased tuulel end lennutada väljale. Sul on janu, sa oled suremas aga tahte ja ainult tahtega ajad oma juured väljal maasse ja usus ning ainult usus ootad vihma, mis sind kastaks, et saaksid juurduda. Ja kui tõesti tahad ja usud siis tuleb elupäästev vihm.
Nüüd on juhtunud see, et sinust sai puu! Ei mingeid võõraid tõdesid, ei mingeid armsaid tugesid. Nüüd kasvad sa oma enese jõul, kõige kuldsemas lõikes ja võrratumas kooskõlas kõiksusega.